Tähelepanekuid ehk nii lihtsalt on

Liiklus on tihe, väga tihe. Hea, et on olemas kõnniteed, kuid ... Kasutada neid ei saa, sest kõik on täis pargitud. Rollereid loomulikult. Lisaks pargitud rollerite vahel olev tänavakaubandus, müüjad ja söögikohad oma miniatuurse plastmassist nukumööbliga. Ja jalakäijatel tuleb liigelda ikkagi sõiduteel.

Kõnniteed on Vietnamis mitte jalakäijatele liikumiseks, vaid rollerite parkimiseks ja söögikohtade pidamiseks

Vietnamlased on sõbralik ja rahulik rahvas. Hotelli sisenedes püüame meie kohe seletama hakata, kes me oleme, kust me tuleme ja miks me tuleme, missugune tuba, kui pikaks ajaks meil on broneeritud jne. Sellepeale naeratab kena vietnami hotellitöötaja, palub kotid seina äärde panna ja fuajees istet võtta, "sit please and wait". Vaatab sind naeratades rahulikult ja kui keevavereline eestlane on rahunenud, võtab ta aega sinuga tegeleda. Põhjalikult, viisakalt ning ette ja taha vabandades. Vabandavad nad koguaeg ja kõige eest. Ja kõik on koguaeg hästi, it's OK, korrutatakse ka pidevalt. Isegi kui hetkel ei ole OK. Kui näiteks sinu kotid on lubatud ise ühest hotellist teise transportida ja seda pole tehtud. Kui hommikusöögil on lõppenud kohvi või buss hilineb märkimisväärselt. Või kui oled enda arust ostnud bussipiletid ja järgmises linnas selgub, et edasi need ei kehti ja kuigi ukse kohal on täpselt sama firma nimi, mis sinu paberil, siis öeldakse, et Hanois oli copy firma ja nemad ei saa midagi teha. Teid on petetud, aga muidu on kõik OK. Ja päeva lõpuks ongi kõik OK, kõik laabub. Liiga palju ette ei mõelda ja ei muretseta.
Näiteks sõidukit tangitakse siis kui vaja. Lennujaamast meid linna sõidutanud autojuht tankis 3 liitrit kütust pärast 15 km sõitu, kui sõita oli veel 15 km. Tuuriga Tam Coc'i sõites korjas buss kõik turistid mööda linna hotellidest kokku ja pärast väikest sõitu keeras bussi tanklasse. Tankimine ajaks kedagi bussist välja ei aetud.

Plekist ahjud (mängu)raha, kaartide ja muu papist ja paberist sodi põletamiseks, et uuel aastal ikka good luck ja happiness majas oleksid

Tagasipõikena veel uusaasta juurde. Kohalik kombestik näeb ette, et omaste hingedele tuleb almuseid anda. Poodides müüakse spetsiaalseid eelkomplekteeritud pakikesi, tsellofaani on pakitud kirevad papist kaunistused, veidi toitu küpsiste ja saiade näol ning joogiks coca-cola, õlu ja viin, teepakid jm eluks või sellele järgnevaks vajalik. Pakikestest ja muudest kaunistustest tehakse altar, mis pärast südaööd ära põletatakse. Toit jääb alles, kuid papist kaunistused, (mängu)raha, mängukaardid (potiemand, risti kümme jne), riis ja muu taoline läheb tulle. Paljudel on selle tarbeks spetsiaalne teisladatav väike plekist ahi. Kehvemal juhul tehakse lõke lihtsalt tänava asfaldile. Ja nii ca 10-15 m vahedega kogu tänava ulatuses. Ja keegi ei kurjusta, kui lõke satub täpselt elektrikapi ja suure elektrijuhtmete kimbu alla.

Tüüpiline altar omaste lahkunud hingedele uusaastal



 

Rolleritest ei saa üle ega ümber. Väidetavalt pidi Vietnamis olema 40 miljonit rollerit. Kiivreid kasutavad juhid juba mõõdukalt, kuid muule turvavarustusele, turvahällid ja turvatoolid rolleritele, oleks siin turgu kõvasti. Lapsed ripuvad täiskasvanutel sõna otseses mõttes kaenlas, kui rolleritega sõidetakse. Isegi kui tegu on jõukama rahvaga ja sõidetakse autoga, siis on ikka lapsed auto eesistmel, kahe-kolme kaupa, loomulikult kinnitamata turvavöödega. Normaalne. Kogu turvalisus on üldse eurooplaste välja mõeldud, Aasia seda ei vaja.

Siit rollerite vahelt peaks siis vaikselt ja järjepidevalt liikudes teed ületama

Teeme ära! Kampaania on Vietnamis juba tehtud. Kogu prügi üle Vietnami on kokku korjatud ja ühtlase kihina laiali laotatud.

 

Prügi, mida Vietnamis jätkus koguaeg ja igale poole

Sõiduki kõige tõsisem tehniline rike on katkine signaal. Pidurid, mootor ega ükski muu süsteem ei ole nii oluline nagu signaal. Me pole küll suutnud tuvastada, aga siin peavad olema mingid salatööstused, kus räiged ja agressiivsed tehasesignaalid asendatakse leebete lõbustuspargi autode "tilla-tolla" signaalidega. Signaali vajutatakse pidevalt, seda teevad rollerid, autod ja bussid ning nagu öeldud, pole see mingit "tuut", vaid terve kontsert, mis kohalikus keeles tähendab "Mina tulen! :) ". Ja isegi kui ei tule, vaid buss näiteks seisab parklas, siis bussijuht signaali pedaalib ikka edasi. Ja ööbussijuht ei hooli ka magada soovivatest inimestest, sest tee tuleb vaba hoida ja seda saab teha ainult ühtviisi, pidevalt signaalitades.

Seoses hiljuti Tallinnas avatud H&M poega ning siis räägitud karmide nõetega kaubanduspinna asukoha ja miinimumsuuruse kohta, tegi nalja küll, kui Hanoi kesklinnas oli sisuliselt garaaži ukse peal silt Zara ja H&M ning ruum ise poole garaaži suurune. Äri aga toimis.