4. veebruar. Hue, endine valitsejate linn.

Suht soodadena ööbussist väljunutena varahommikuses linnas, oli esimese asjana vaja leida oma hotell. Selle leidmiseks oli kohe paar abikätt valmis. Üks rikšamees ja motikamees. Rikša oli meie mõistes heal juhul pooleteise kohaline. No kuhu sa kahekesi istud? Üksteisele sülle ja veel kaks suurt matka seljakotti lisaks. Ei aitäh! Veel vähem mõttekas tundus motikamehe abi. Kahekesi ronida oma suurte kottidega tema seljataha, kusjuures kiiver oleks olnud vaid ühele. Ei aitäh, lähme jala. Hotell vaid vaevalt kilomeetri kaugusel. Hotelli neiud olid ülimalt armsad ja võimaldasid meile toa kohe varahommikul. Saime asjad kohe tuppa, end veidi dušši all värskendada, hommikust süüa ning siis linna avastama.

Citadeli, 19. sajandist pärit kindluslinna liputorn Hue's

Linn oli 18 saj. algul lühikest aega keisririigi keskus ja tollest perioodist on linnas ja selle ümbruses mitmeid jälgi sellest ajastust. Kahjuks 1947. aasta Prantsusmaa koloniaalvõimu kadumine ning sõda USA-ga hävitas suurema osa sellest hiilgusest. Aga vaadata on sellegipoolest veel küllaga ja saab ettekujutuse tolleaegsest hiilgusest ja elust. Keskseks vaatamisväärsuseks sai meile kunagine tsitadel ehk kuningate kindluslinn, lisandusid ka mõned pagodad, üks muuseum, kus näidati kuningatele kuulunud esemeid ja loomulikult kohalik turg, mis on omamoodi vaatamisväärsus. Kogu kaup näis tõesti värske ja isuäratav, aga meil Inkuga jäi küsimuseks, kaua see toores liha, kala, mereannid, juurikaid, erinev roheline, puuvili sellises lämbuses ja selge päikese all tarbimiskõlblikuna püsib. Lisaks enamus kaupa oli kas korvidega, banaanilehtedele või paberile maapinnale laiali laotatud. Meile läks kaubaks paar väga eksootilise maitsega pirnilaadset krobelist puuvilja.

Kohalik turg, kõik on roheline ja värske

Natuke veel kolamist linna vahel ning õhtusöök eelkõige kohalikele mõeldud restoranis (järeldasime sellest, et keegi seal inglise keeles ei rääkinud ja oma soovid tegime selgeks kätega žestikuleerides). Näide hindadest. Õlu 20 000 dongi (=70 euro senti), sushi rullid Korea  moodi 10 tükki 90 000 dongi ( 3 euri), friteeritud kaheksajala praad 120 000 dongi ( 4 euri), lisaks hunnik erinevaid salateid nii praetult, kui värskelt. Seega üks tõeliselt korralik kõhutäis koos mõne õllega restoranis alla 10 euro, polegi nii paha!
Kuna tänane päev oli olekult tänu magamatusele ja eelnevale välimusele suht sooda olla, otsustasime hotelli minna ja kohaliku aja järgi hiljemalt 11 (Eesti aeg kell 6) magama minna.
Head ööd! Homme tuleb hommikune bussisõit Hoi An'i ja seal linnaga tutvumine ning edasi üritaks juba õhtul taas sleeping bussiga (11 h) Nha Trangi paariks päevaks randa suvitama jõuda.