3. veebruar. Öö sleeping bussis Hue'sse.

Sleeping buss ehk ööbuss, mille sisemus peidab kolmes reas kahekordseid narisid, kokku ca 40 inimesele

Buss, mis ette vuras oli üsna uus ja moodne. Välimuselt ei jäänud alla meie uutele Sebe bussidele. Sisenedes bussi tuli jalast võtta jalatsid ning vaade mis avanes, on meile harjumatu. Istmete asemel olid pea horisontaalses asendis kolmes reas kahekordsed lamamistoolid, jalgade jaoks eraldi tasku ja seljatugi siiski ka istumisasendisse tõstetav. Saime mingi närviliselt sagivate-trügivate hiinlaste vahelt üksteise taha teise korruse toolidele. Mugav sõit võiks just kui alata, aga Hanoi vahel tehti veel nii mitugi peatust ja rahvast, nüüd juba vaid kohalikud, tuli aga järjest peale. No kuhu veel, buss juba ammu täis. Pole hullu, bussijuht loopis bambusmatid vahekäiku laiali ja kamandas kohalikud sinna pikali ja sõit võis ülerahvastatud bussis jätkuda. Kuigi töötas ka konditsioneer, tikkus õhk ikka ülihapuks ja paksuks minema. Arusaamatult käitus bussi lõpus olev peldik, paisates teatud vaheaegade järel bussi sellist paksu lebra, et isegi kätt oli õhus raske liigutada. Kõige arusaamatum tegevus toimus kuskil poolel teel, kui ühel hetkel buss peatus ja bussijuht peksis kolm kohalikku vahekäigus üles ning toppis nad korraga bussi peldikusse peitu. Alles kuskil poole tunni pärast, peale teatud vahemaad, vabastas nad sellest gaasikambrist ja lubas taas bambusmatile magama. Arusaamatu, nagu oleks vahepeal üle piiri käinud ja mingit seltskonda üle smuugeldatud. Egas magamisest suurt välja tulnud. Tappev lebra, kohati rappuv tee ja loomulikult udupasuna moodi röökiiv signaal, aitasid sellele igati kaasa. Aga muidu bussijuht oli tubli. Tõi meid 13 h asemel, pea 11 h Hue'sse kohale, astudes suht magamatutena enne seitset hommikul uude juba sagivasse linna. Meiega ühes bussis reisinud ja vähemalt pool ööd kohalikku viina joonud kaks suht pohmas vene noormeest näisid meist veel hullemas konditsioonis olema, karjudes vaid ühele kohalikule rikšamehele "f...ing  busdriver". Ei tea, kas tõesti arvasid noorsandid, et nende sitas väljanägemises on süüdi bussijuht, aga mitte kohalik viin? Või oli neil siiski ka õigus. Istudes (lamades) kõige ees ja nähes läbi esiakna, mis siin maanteedel liikluses toimub ja kuidas eriti suured bussid käituvad, ajaski neid äkki jooma?