Väsinute, aga õnnelikena kohal

Elu on Tallinnas ikka parem ja lund on neil ka rohkem, nägime teel lennujaama. Oleks ilmad sama kehvad kui jõulude ajal või see ilus talv kauem kestnud, oleks vähem kahju ära minna. Ei teagi miks see alati nii peab olema, et kõik asjad juhtuvad korraga. Meie suuski alla ei saanudki. Küll aga Alf, kes veel pühapäeval enne väljasõitu käis Mammastes.  
Arvutused ajalehe serval näitasid, et lahkudes Tartust jõudmaks HoChiMinhi kulub meil ca 22,5 tundi. Autoga Tallinna lennujaama, Tallinn-Helsinki (35 min), Helsinki-Singapur (11,5 tundi) ja Singapur-HoChiMinh (2,5 tundi). Ooteaeg lennujaamades väga norm, kuskil polnud vaja olla üle 2 tunni.
Umbes nii läkski. HoChiMinhi lennujaamas tuli veel teha viisa (VOA - Visa On Arrival). Annad paberid, passi ja pildid luugist sisse ja jääd ootama. Ja siis, kui Sulle on viisa passi kleebitud, hõikab tädi mikrofonist su nime ja pead luugi juurde viisaga passi järgi minema. Ooteaeg seekord tsirka tund, aga nalja nabani. Meil tädist natukene kahju, et tema tööks on päev otsa lugeda kõva häälega võõramaalaste nimesid. Aktsent oli nii tugev, et ühestki nimest ei saanud aru. Aga igakord, kui nime hõigati, tõusis üks inimene ootajate seast ja läks oma passile järgi. Ligi tund harjutamist ja me kõik tundsime eksimatult ära, kui meie nimesid hõigati. Kuigi ennem oli tundunud, et ootejärjekorras on tohutult inimesi, kelle nimi on Viktor, siis enda puhul see enam nii ei tundunud :)
Väikese vahelepõikena, et viisa pead tegema enne pagasi kättesaamist. Esiteks olid Alfil viisa pildid äraantavas pagasi. Palju õnne! Ja teiseks, kuniks oled viisa saanud ja seejärel passikontrolli läbinud, on kulunud pooleteist tundi ja sisse tulnud lugematu arv reise. Lindi 1 juures, kus pidid olema Singapurist tulnud kotid, meie omasid loomulikult enam polnud. See eest sadakond meetrit eemal Lost and found luggage leti kõrval on eraldi lint, peal suur kiri Last bags. Naiss, kõik kotid ilusti olemas. Ja olgu öeldud, et pildimure lahenes juba kohe viisataotluse juures, kus viie dollari eest tegi lahke ametnik Alfist ukse taustal uued dokumendifotod, mis jäävad nüüd igavesti Vietnami süsteemi.
Kell oli 11 õhtul, puhast reisiaega 25 tundi ja hotellis kohal me olimegi. Kõik pidasid vapralt vastu.
Kiire tiir veel elust pulbitsevasse kõrvaltänavasse, esimene kohalik toit kohaliku tänavasupi näol, paar külma õlut ja tuttu.

Loomaliha-nuudli supp