Väidetavalt on Kambodžas 2,5 miljonit rollerit, millest kolm olid täna meie käsutuses.
Nii ta oli. Hommikul oli "eestlaste" hotelli ees kolm rollerit. Kuna ametlikult ei tohi barangid ( valge inimene kohalike kõnepruugis) ilma kohalike lubadeta sõita, ei ole asjast ikkagi probleemi. Kohalik politsei on paari rendi firma poolt ära ostetud ja politsei ei kimbuta seega (väidetavalt). Tegelikult ei pidavat ka pea 90 % kohalikest mopeedi lube omama, kuigi kõik sõidavad. Nii, et mopsi selga ja kohalikku elu avastama. .... aga teades, milline liiklus siin on, siis ainuüksi sõit ise oli seiklus omaette. Ja mis seal salata, Alf oligi seikluse alguses üsna paugu lähedal, kui üks Land Cruiser talle ootamatult suurema õigusega ( kohapeal loomulik tegevus) küljepealt ette keeras. Asi lõppes terveks jäänud tehnikaga ja kontidega, aga väike marrastus oli tagatud, ka rolleri peeglikinnitus vajas pisiremonti. Lõpp hea, kõik hea.
Tänane tegevus. Siidifarmi ja siidi käsitöötehase külastus. Super kogemus. Kuidas siid ussikese seest kätte saada ja kuidas see lõpuks eriliseks siiidikangaks saab on pikk ja väga keeruline protsess. Austus tegijatele. Loomulikult oli tehase lõpus suur pood. Kallid kliendid ostke, ostke nüüd... ilusad asjad küll, aga tänud, ei läinud õnge.
Edasi. Sõit järve äärde, kus kohalikud käivad puhkamas ja kuhu tavaline turist ei satu. Jepp... Üleval kaldapealsel tellid kohalikud grillitud toidud (erinevad kalad, konnad, kanad, nende rupskid) ning alla järve äärde etno stiilis varjualute alla vaipadele istuma ja oma toitu ootama ning järve vaadet naudisklema. Ja kui ujuda tahad, palun. Vesi on soe, aga täiskasvanutel pole kombeks end lahti riietuda. Pole kombeks. Mehed ronivad vette viigipükste ja triiksärgiga, naised oma T-särgis ja pikkades pükstes, samas kui täiesti paljaid lapsi nägime küll. Naljakas on see, et eelnevalt ei võeta vahel asjugi välja. Seega, tagajärjeks on tihti see, et peale ujumist pannakse kivile kuivama taskus olnud rahatähed. Samas pole ju ka probleemi. Temperatuur on kõrge ja asjad kuivavad ruttu. Toidud tellitud, söödud, ujumas käidud ja kohalike etnorand nähtud. Elamus missugune ja linna poole tagasi. Viimane päev ikkagi Siem Riepis, seega ka veel kesklinna ja sekka väike poodlemine Night Marketil. Ah jaa, ennem käisime veel ka elamise lähedal (äärelinn) kohalikku elu uurimas. Elamuse jättis kohaliku koolipäeva emotsionaalne ja kirju lõpp.
Nüüd siis istume siin oma " eestlaste" hotellis. Muljetame elust omanikega ja rüüpame väikest rummi. Tõdeme, ametlik osa reisist hakkab läbi saama. Homme lennukisse ja edasi juba ookeani äärde, Sihanoukville ranna-äärsesse bungalosse. Kolm päeva rannapuhkust ootab. .... "naised, rand, restoran, muusika- mina olen täiesti terve mees ja tahan kõike seda saada..."
 |
| Eelmisel õhtul külastatud rahvusliku muusika ja tantsuõhtu |
 |
| Siidiussid, söövad kolm päeva jutti ja siis neljanda päeva magavad, see, kel pea püsti magab, need, kes sirgu, söövad |
 |
| Siidiussi kookonid ja kuidas tekib siidikiud |
 |
| Veel üks pilt söömisest ja kohalikust söögist |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar