Seekordne sissekanne siis Coelt. No nii, järjekordne päev on alanud. Seekord siis Mekongi päev, tegelikult peaksime siin seiklema pea kolm päeva. Mis siin tegelikult juhtuma hakkab, eks näis. Igatahes topiti meid hommikul ülekonditsioneeritud bussi ja hüvasti Saigon. Ligi kolm tundi loksumist koos kohustusliku "happy room" (WC) peatusega ning kuskil võsavahel öeldu, et kohal ning hakkame tutvuma kohaliku Mekongi jōe delta elustikuga. Veidi bambusvōsa vahelise jalutuskäigu järel kohustuslik meetee joomine, koos kohustusliku rahvusliku muusika kuulamisega. Loomulikult väike meelehea pakkumine muusikutele dollariga ning vōimalus soetada ka estraadisugemetega kohalikku rahvusmuusika CD, aga aitäh, ei soovi, pole meie maitse. Taas "metsatee nautlemine" ning kanali peale rahvusliku paadiga sōitma. Veidi paadimehe saatel sōudmist kui ees ootas järgmine ettevõtte külastus kookosekommi "tehasesse". Tore turistidele tehtud "kommivabrik" , aga aimdu sai ja ka kohustuslikud kommid said ostetud. Paati, nüüd veidi suuremasse ja motoriseeritud ning mööda laia jōge minema. Vaated ägedad, päike tapab. Mõnda aega loksumist ja taas randa. Mingi saar ja giid teatab, "sööma", lōuna. Kui ka kõht sealihast ja riisist punnis, taas paati ning mööda jōge nüüd juba linna poole minema. Jōgi laevadest paks. Linnas üks pagooda vaatamine, ehk budha usuliste pühamu. Ilus. Nüüd taas pea kolm tundi bussiloksumist ning järgmine mekongi ala linn. Siin oleme bronninud n.ö kodumajutuse kohaliku farmeri juures. Tegelikult on tegemist meie mōistes kämpingutega, aga materjaliks on palmilehed majakestel. Aga tōeliselt äge, hotellis saab ju ka kodus elada. Ōhtusöök. Tōeline köögi meistriklass. Ise teeme, ise sööme. Friteeritud ja värsked kevadrullid. Mmmmmm.... Ja lōpetuseks toodi lauda kohalik riisiviin. Pakend. Kilekott millest löödi labi söögipulk mis täitis edaspidi punni ja viinalaske sulguri rolli. Müstiline tootearendus. Siin me siis nüüd sumisema ja veedame öö palmiokstes bungalos, sirtsud siristavad, meie sumistame....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar