Esmaspäev, 6. jaanuar 2020

03.01 Reede - Ubudist Sanuri rannapuhkusele


Pärast hommikusööki teeme veel tiiru Ubudi peal. Kohe meie elamise lähedal on ahvipark. Jalutame sinna, kuid selgub, et jälle on tegu turistilõksuga ning vaja osta sissepääsupiletid ja mitte kõige odavamad. Lisaks voorib parki hordide ja busside kaupa turiste. Jätame vahele ja kuna ahvid ei tea, et neid raha eest näidatakse, siis ei tea nad ka midagi pargi piiridest ja terve parkla ning ümberkaudne ala on neid täis ilma piiratud pargitagi. Imetleme neid siis  väljas pool parki ning seda täiesti tasuta:) Jälgime vaikselt nende igapäeva toimetamisi: toiduotsingut, enda sügamist, hierarhia paikapanemist jms, kuniks selle katkestab üks pilusilmne paarike, kes püüavad ahvidele kommi anda oma selfipulga otsast. Ahvid ei saa sellest aga aru ja arvavad, et neid rünnatakse ja saavad üsna kurjaks. Selle peale aga sekkub mängu parkla turvamees, kes rakulkaga ahvikarja laiali ajab. Sellega meie ahvivaatlus ka tänaseks lõppeb.
Ah, parem sõidame ära Sanuri ehk meie reisi viimasesse peatuspaika ja alaku rannapuhkus. Tellime tänavanurgalt eratakso. Täname veel ennem minekut toredat pererahvast, pilk üle “paradiisiaia” ja sõit alaku.
Ubudi mõtlik pärdik.
Sanur asub kurikuulsast Kuta ehk  “austraalaste pidude- ja pohmarannast” (nii seda randa kohalikud kutsuvad) poolsaare vastaskaldal ehk idakaldal. See on oma olemuselt rahulikum kuurort. Oleme siin broneerinud basseiniga hotelli (Puri Sading ***) rannast 300 m kaugusele, peatänava äärde. Igati mõnus ja suhteliselt väike väga Balilik hotell, piisavalt suure basseiniga. Söögikohad, poekesed ja rahulikuma loomuga pidukohad käe-jala juures. Ainus mure, hakka aga puhkama ja lase jalg sirgu. Mõnus öö-päeva ringselt 29-32 C ja meie õnneks pigem pilvisema võitu taevaga. Leevendust pakub ka soe pehme tuul, mis laseb sul mõnusalt end tunda. Nendel hetketel, kui päike vahelduva eduga end näitab, keevitab ikka täiega. Proovime päikese kohe esimesel päeval peale lõunat rannas ka ära. 1h päikesekeevitust siin, võrdub terve nädalalõpp lauspäeikest juulikuus Pärnu rannas. Õhtul on meil kõigil keedetud vähki meenutav punetus nahal ja eriti õlad ning selg valusad. Coe nina on tulipunane nagu jõuluvanal. Triinu oigab seljanahka taga. Selge, siin päiksevõtt põhjamaalasele ebasoovitav (eluohtlik) või siis kangeima päikesekreemi alla krohvituna.
Ookean on soe, kui vannivesi. Rand ise on puhas, liivane ja rahuliku loomuga, kuna seda kaitseb korallriff ja lained murduvad seal ennem ära, kui randa jõuavad. Rannas ka suur hulk värvikirevaid Bali stiilis “abiratastega” paate. On promenaad, mille serval söögikohad, vaheldumisi hotellide, kohalike söögi ja suveniiriputkadega. Ja loomulikult kõikvõimalikud teenusepakkujaid, kes külgekleepumist alustavad nagu muuseas sõprust sobitades: “Sir, how are You! You are from? Aaa, from Estoniii? Do You like Bali? First time here? … Do You like some trip? By taxi? No? A may be boat trip? Floating? No?…Temples?…Snorkeling? No?… May be tomorrow?” jne-jne. Õnneks ei ole nad ülimalt pealetükkivad. Kui naeratades vastad ja poollõbusalt “ei” ütled, jätavad su rahule. Tihti ka veel kätlevad või panevad käed rinnal hinduistlikult kokku ja kummardavad ning vastavad balilikult naeratades “OK, may be later? May be next time?”
Teine kategooria on tädikesed, kes kutsuvad sind oma massažilauale või pediküürile. Me pole aga sellele teenuseliigile seekordsel reisil oma panuseid pannud ja otsustame, et selle jätame tulevasteks kordadeks. Samas hakkab silma, et see teenus on siin üsna popp ja eelkõige pensionäridest austraallaste seas. Teine huvigrupp on pereemad, oma teismeliste tütardega. Kui hinnakirja uurida, siis hind võrreldes Eestis pakutavate hindadega on märkimisväärselt soodsamad. Arvutame, et kui siin iga päev lasta end kahe nädala jooksul 1-2 korda päevas mudida ja teha pediküüri, panna geelküüned ja võrrelda seda Eestis saadava hinnakirjaga, saaks lennupiletid siia pea tasuta.
Meie toad asuvad teisel korrusel. Sellest ka kaunis vaade.

Igal pool just sellele kohale iseloomulikud veesõidukid.
Tänane järjekordne õppetund - müük vs tegelikkus, kui hotell kirjutab, et randa on 300 m, siis võib see olla ka linnulennult :) Tegelikkus on see, et randa saamiseks tuleb mööda kitsaid kiirakäära tänavaid üpris jupp aega seigelda. Ja ehk 500-600m pärast saadki randa. Otsustasime mööda randa veidi jalutada. Ja siis rannast koju minnes, et jalutame edasi ja keerame peatselt peatäavale tagasi. Selgus, et siin on rannaäärsed arendused kõik külg küljega üksteise kõrvale ehitatud, nii et esimene võimalus rannast linna murda tekkis meil ca 1,5 km pärst. Vähe tihedamalt võiks ikka neid teid ja radu rannast linna olla.

Igatahes esimesks päevaks aitab, teeme veel basseiniringi hotellis, maiustame söögikohas mereandidega ja peagi voodisse homseks välja magama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar