Esmaspäev, 6. jaanuar 2020

02.01 Neljapäev - Bali loodusretk


“…Palju õnne sulle,
Palju õnne, kallis issi!
Õnne soovime Sul!”

No kui meie peres niimoodi on, siis nii on, et ülepäeviti on sünnipäevad. Täna siis Coel ja tema saab kingituseks retke Bali looduses :)
Autojuhiks on noor ja peaaegu inglise keelt rääkiv kutt, kes pidevalt balilikult naerda kõkutab. Lõbus vähemalt.
Esmalt võtame suuna Tegelalangi riisiterrassidele. Kuna tänase päevani on kasutusel unikaalne 9. sajandil loodud veesüsteem, siis on asi loomulikult jälle UNESCO nimekirja kantud. Üldse võiks meie meelest kogu Bali UNESCO nimekirjas olla :) Kuid vaated on superägedad. Ja töö, mida neil terrassidel tehakse roppraske. Riisikasvatuses on kõik praktiliselt käsitöö. Füüsiliselt kurnav. Lisaks tappev palavus ja niiskus. Unikaalsete veesüsteemide täpsem kirjeldus jääb küll kohalike napi inglise keele taha, kuid näha on, et vaeva on nähtud ja kõrgem küla-insenertehniline taiplikkus on siin mängus olnud. Riisikasvatusest siis nii palju, et erinevatel põllulappidel on pidevalt töös riisi kasvatamine eri etappides - kui ühel lapil alles valmistatakse pinnast ette, teisel on riis vee all idanemas, kolmandal tärkamas, neljandal kimpudena valmis taim taime haaval istutamiseks, viiendal, kuunedal ja seitsmendal kasvu eristaadiumites, siis kaheksandal juba koristatakse saaki. Sama põllulapi peal maa ettevalmistusest saagi koristuseni läheb 6 kuud. Umbes nagu meie teraviligi. Ja ka mured on saamd kui meie teravilja kasvatamisel, lamandumine suurte vihmadega, närilised, õige niiskustase jne.
Riisiterrasside juures ilmuvad ka kiiged ja “pesad”, Bali nn must pildistamisatraktsioonid, aga meie jätame vahele. Tundub kõigile, ka Triinule liiga basic. Ehk neid pilte meie reisilt ei tule :) Ka hind on liiga palju nõutud, täielik kommerts. Kiikumine, koos pildistamisseeria õiguse võimalusega (200 000 ruupiat = 14 eurot)+ kui tahad ka ilusat lehvivat kleiti selga laenata, siis teine sama palju veel juurde. Aitäh, ei soovi! Las jääda “rikastele” austraallastele.
Tegelalangi riisiterrassid
Kui meil on rehepeks, siis huvitav, kas neil on riisipeks?
Jälle natukene sõitu ja järjekordne UNESCO objekt :) - Pura Tirta püha veega tempel. Piirkonnas on sarnaseid ja UNESCO nimistusse lisatuid veel mitmeid. Kõigepealt kõigile aga kohustuslikult sarongid (kirjud linad) seelikuna seotult ümber puusade, mis siis, et jäävad lõhikud ja meie paljad koivad lehviad sealt välja. Ongi seksikam kui paljad jalad.

Templi siseõues on üüratu bassein, millel looduslik põhi ja kus sees mitu allikat, kust siis tõesti maa seest kristallselge vesi pinnale tuleb, mis juhitakse kanaleid pidi basseinidesse eriliste kujukeste kaudu. Need, kes teavad, mida teha, teevad oma eelnevad rituaalid, siis poevad basseini, iga kuju taga on korralik järjekord, ootad oma korra ära, pistad pea kujust tuleva veejoa alla, sukeldud, loed palved ja iigud järgmise kuju juurde järtsu. Ja nii mitu basseini ja mitukümmend kuju. Pärast seda on tervis, õnn, jõukus, tarkus ja kõik muu garanteeritud. Natukene kummastav oli, et kui meie jaoks on palvetamine ja riutaalid pigem väga privaatne tegevus, siis siin tehakse seda tuhandete turistude silme all. Olgu. Veelgi kummalisem on aga see, et basseini tervise, jõukuse ja mõjuvõimu järgi soovivad ronida ka need, kes päris täpselt ei tea, mida teha ehk neil siis oma kohalik saatja kaasas, kes neid igal sammul juhendab. Sihuke väljaõpe käib massiliselt. Tempel on muidugi suurejooneline nagu kõik muugi siin. Maa seest tulev allikas ka. Ka suur pühade kalade, koide bassein on olemas. Templi kõrval mäe otsas kõrgub Indoneesia esimese presidendi Sukarno residents, mida praegune president ka Balil haruharva pidavat külastama. Oma suurejoonelisuselt see templile alla ei jää, kuigi on ehitatud kaasaegsemas võtmes. 

Templisse sisenedes sarong selga, jalad kokku, käed rindade kõrgusele, pihud kokku, väike palve ja võib minna.
Niimoodi käib siis tervise, ilu, headuse, tarkuse, jõukuse ja mõjuvõimu saamine püha veega templis.
Paras inimsupp tegelikult.


Selline käte ja pihkude asend näitab, et külalised on väga teretulnud.
Esiplaanil püha veega tempel, taamal mäe otsas kõrgumas Indoneesia esimese presidendi Sukarno residents.
Juhin tähelepanu, et koosneb nö kahest majast, mis üle oru on ühendatud klaasgaleriiga.
Kas püha veega templis ujuvad tõupaberitega koikalad või kõlbavad siia ka tavalised, jääbki meil teada saamata.
Aplad on nad igatahes.

Meie aga liigume edasi emaksese looduse loodut uurima. Kuna laste soov, et saaks kose all ka ujuda, siis valisime tuuri, mis sisaldab isegi kolme erineva kose külastust. Lihtsalt jutud ja selgitused on erinevad ja väidetavalt iga kose all ujuda ei saavat. Põhimõtteliselt tagantjärele selgub, et kose alla ronida ja märjaks saab igal pool, meie mõistes ujuda siiski vaid ühes.

Tukad Cepungi joa nägemiseks tuleb džungli vahel päris pikk maa maha vantsida. Enamuses treppidest alla. Imestama paneb, et kui nad ise siin on üpris lühikesed ja jalad selles tingituna pole suurem asi, siis trepiastmed on meile põhimõtteliselt vööni. Ja nii kogu see kamp seal treppidel ukerdab. Matk saab vääriliselt tasutud. Tegu on joaga, mis meenutab pealt avatud koobast ja siis juba langeb mööda ühte seina justkui taevast alla. Turiste on muidugi sadu ja unistus kaunitest joa tasutal Insta ilupiltidest jääbki unistuseks. Lisask veel õhus hõljuv tohutu veetolm, mis kõik kaamerad hetkega uduseks muudab. Kindel see, et kõik Instas nähtu on loodud privaatfoto seanssidel tõelise profitehnikaga. Ilus  ja võimas on ikkagi.
Tukad Cepungi juga (waterfall) tegelikkuses ehk ilupiltideks palun kindlasti reserveerida privaatsessioon.
Loodus on Balil tõeliselt lopsakas, metsik ja imeilus.
Kanto Lampo kõlab nime poolest peaaegu nagu meie pere juga :) Pärast lühemat retke treppidest kui eelmises kohas avaneb meie ees jälle midagi imeilusat. Terve kaljusein täis astmestikega veejuga. Parimatel kohatdel pildistamiseks tuleb võtta järjejorda. Triinu ja Märten seda ka teevad. Pildid tehtud uurime natukene veel džungli poole liikuvat jõge ja asume teele kolmanda joa juurde. 
Järjekordne inimsupp Kanto Lampo joa juures.
Pärast väikest järjekorras seismist saab siin siiski ka privaatpilte lavastada :)
Tegenungang annab ka soovitud ujumisvõimaluse. Taustal mööda kaljuseina langev veejuga, ees suurema tiigi sarnane veesilm. Tunnistame ausalt, et enam väga ei tikugi vette. Pidev märjaks tegemine, kuivatamine ja uue koha avastamine väsitavad. Vähemalt Triinu sai omad Instad kätte.
Tegenungangi juga annab võimaluse ka joa all ujuda. Joale liiga lähedale ujudes kõlab siiski valvuri vile.
Lõppude lõpuks on tegu metsiku loodusega ja keegi ei garanteeri millal ülevalt
mõni suurem oks või kivi alla võib kukkuda.
Kaheksatunnine tiir on läinud linnutiivul. Aeg liikuda linna peale õhtusööki otsima. Lastel hirmus soov süüa  täna Indoneesia maitsete asemel pitsat. Leiame veidi eemalt eilse söögikoha filiaali. Menüüs on ka pitsad olemas. Tellime ja öeldakse, et varsti saate. Mõne aja möödudes tuleb üks ettekandjatest ja ütleb: “pizzas is finish”. Meie vastu OK, tooge siis ära. Läheb veel jupp aega, aga pitsasid ei kuskil. Inks läheb uurima ja tuleb koos pool umbkeelse ettekandjaga tagasi, omavahel tuliselt vaieldes. Nemad püüavad meile selgeks teha, et nad ennist tahtsid ütelda, et kahjuks pitsat ei saa, kuna tomatipasta on otsas ja teie ütlesite, OK. Meie vastu, et Te ise ütlesite, et pitsad on valmis. Selline pooltuline üksteise pommitamine “tomatipasta olemasolematust vs valmis pitsa” käib jupp aega. Aga mis sa ikka vaidled, kui pole, siis pole. Imestama paneb vaid, et sellest söögikohast vähem kui 100 m kaugusel oli sama keti restoran, miks kokapoiss poleks saanud sinna lipata ja see õnnetu tomatipasta sealt ära tuua. Lohutuseks ei võetud meilt ooteajaks tellitud õlle eest tasu, aga laste kõhud ikka tühjad. Seekord avitas toidupoe pakutav.

Nii linnatänavatel väikestes veesilmades, templite tiikides kui ka iga kodu siseõues olevas tiigis on siinmail au sees pühade kalade - koide pidamine. Igas suuruses ja värvigammas. Tavalisemad kalad pidi kätte saama kuni euro (15 000 ruupiat) eest, kuid on olemas ka tõupaberitega koid ja nende soetamisel tuleb kukrut kergendada mõnest sajast isegi kuni mõne tuhande euroni.  

Veel üks täpsustus. Eilses blogis sai  mainitud ka suurtest skulptuuridest Bali suurematel ringteedel. Tegemist on Mahábhárata ehk vanaindia eepose kangelaste üleelusuuruses kujudega, kus kujutatakse erinevaid stseene sellest eeposest. Bali on tõeline hinduismi oaas Indoneesia moslemimeres.
Mööda saart ringi sõites on peaaegu koguaeg mõni vulkaan silmapiiril.
Bali on värviküllane, seda jagub isegi jookidesse.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar