Suur viisik

18.12.2018, teisipäev

Äratus 5.30, et kohe päikesetõusuga rahvuspargis olla. Peale kiiret hommikusööki bussi ja minema. Olime meie külakase esimene masin, mis safarile kimas. Kikitule, meie juht-giidile see meeldis, nägu oli naeru täis. Pargi väravas, peale turvamehega tervitust leidsime end taas safarilt. Esimesena siis lõvisid otsima. Eile nägime kahte emast lõvi ehk täna õnnestub ka isane ära näha. Ennem veel aga möödusime suurtest gnuu- ja sebrakarjadest, kes ühiselt hommikueinet näksisid. Ühtäkki elavnes Märten, kes vehkis käega ühes kindlas suunas ja kohe hommikul õnnestus meil ära näha safarite tõeline haruldus - must ninasarvik. Kõige rohkem ajas meid naerma, et nii suur loom püüdis meie eest end häbelikult kidurate põõsaste taha peita, mis tal ka suuresti õnnestus. No mängime siis peitust. Tema hiilib vaikselt põõsa taha, meie püüame teiselt poolt läheneda. Ja nii mitme põõsaga järjest. Lõpuks kadus ta aga lõplikult põõsastiku. Kohtumine oli nii ootamatu ja üllatus suur, et kaamerad unusid täielikult ning ninasarvikust saime kamba peale vaid ühe uduse ülesvõtte. 


Häbelik must ninasarvik

Mis seals ikka. Päeva alles poisike, liigume edasi. Veidi edasi leidsime lõvipere poseerimas. Jess, olemas. Siis tüügassead, buffalod ja tõeline kokteil erinevatest sõralistest, sarvelistest. Ühel hetkel, peale raadiosidet läks Kikitul kiireks. Buss lausa lendas safari maastikul, vahet polnud kas läbi kraavide või üle küngaste. Lõpuks selgus lennu vajalikkus. Kõrge rohu sees tõmbas hinge üks jahi lõpetanud leopard. Suurel lagedal väljal, leopardi läheduses oli vaid üks puu ning puu otsas ..... saakloom, mingi kitsekese näol, puu otsa "küpsema" riputatud. Vaatepilt missugune.


Savann, puu, leopard



Veidi maad veel edasi ja aina "ohtlikumaks" läks. Ühel hetkel märkasime eemalt meie poole liikumas viiepealist geparditekarja. Mis muud, auto seisma ja jälgime nende liikumist. Ei lasknud nad meie viibimisest nende teel end üldse häirida ja liikusid meist paari meetri kauguselt rahulikult mööda. Süga või nende selga läbi auto akna.

Seejärel terve suur ports jõehobuseid ja kimbuga krokodille ühiselt jões solberdamas. Ah jaa, korra sai ka bussiga end mutta kinni rammitud. Meie meespere inimjõust jäi väheks, et end välja kaapida. Õnneks olid lähedal saksa kutid oma džiibiga, kes meid välja sikutasid. Seega seiklus jätkugu. 

Ja taas kohe elamus. Eemalt paistis üks äsja murtud buffalo korjus ja seda järas isukalt üks hüään. Nämi. Noh ja aeg endalgi lõunat süüa. Ühe üksiku vihmavaripuu varju alla lõime tekid maha ja piknik alaku. Leopardiga kohtumise kogemusest inspekteerisime puud korralikult, et keegi seal juba ei puhka või ei varitse :). Kikitu võttis bussist välja piknikukorvi, mei sealt seest kanakoivad ja kohe ilmus silmapiirile kaks hüääni. Teisele poole viis raisakotkast. Ei tea millele nad lootsid?  Saaks ehk maitsta midagi eksootilist, näiteks suutäit eestlasest. Ei läinud õnneks. Keegi meist ei kavatsenud plaani võtta ja maha kärvata. Pigem taas loodusparki avastama. Taas lai valik igasugu sarvilisi ja kabjalisi. Ühel tõusul märkasime taas põnevat. Üks sitamardikas veeretamas üles mäge endast 20x suuremat pabulat, emasitikas kaksiratsi pabula seljas. Tõeline visa hing. Alf vaid kommenteeris, et tema järgmises elus see sitikas olla ei soovi.

Kuigi pikk päev ja see meeletu loksumine hakkas väsimusena tundma andma, tahtsime veel ikkagi ka elevandid ära näha. Alla ei anna. Ennem ei lahku, kui ka need nähtud. Jupp aega otsimist, aga kätte saime. Ühel hetkel leidsime endid Aafrika elevandi karja seas.

Nüüd küll aitab. Elevant - nähtud, lõvi - nähtud, leopard ja gepard - nähtud, ninasarvik - nähtud, buffalo - nähtud, kaelkirjak - nähtud ... nähtud ... nähtud! Tagasi oma laagrisse telkmajja, lõõgastav õhtuistumine ja ära magama. Homme taas vara üles, et siis Naivasha järvel väike paadisafari teha ja õhtuks taas Nairobisse jõuda.
Hea meel on tõdeda, et päev läks täielikult asja ette. Nägime ühe safaripäevaga ära kogu Maasai Mara "The great 5" ehk lõvi, elevandi, ninasarviku, leopardi ja buffalo. Kõigil ei pidavat seda õnne olema. Meil oli ja täname selle eest oma suurepärast giidi Kikitu't.
Kokkuvõtteks, päev kui National Geographicu dokfilmis.
Kõige lõppu rekkaamipaus ka, vast on kellelgi tulevikus kasuks. Safari tellisime Axis Africa Safaris'st http://axisafricasafaris.com/ ja giidiks oli ülilõbus, kuid asjalik Kikitu.