15.12.2018, laupäev
Ning tulebki alustada, et me teeme seda jälle. Aga seekord avastame musta mandrit. No ja kust kohast ikka alustada, kui mitte jooksjate kodumaalt...seega, Keenia. Ja mis seal salata, alati on meile meeldinud ühe luuletuse salm, mis on tekitanud Aafrika avastamise soovi:
"Mind kohutavalt huvitab
kuskohas neeger suvitab,
et juba maiks või juuniks
ta päevitab end pruuniks?"
9500 km Lufthansaga lõunasse ja kohal. Nii lihtne see ongi.
"Mind kohutavalt huvitab
kuskohas neeger suvitab,
et juba maiks või juuniks
ta päevitab end pruuniks?"
9500 km Lufthansaga lõunasse ja kohal. Nii lihtne see ongi.
Lennujaamas tempel passi ja "Welcome to Kenya". E-viisa sai eelnevalt kodus vormistatud, mida ka pingsalt juba Tallinna lennujaamas uuriti. Muideks, esimene väike tagasilöök Keenias oligi piirikontrollis, kui teatati, et Triinu eest tuleb ikkagi viisalõiv (40 eurot) maksta, kuigi viisareeglid väitsid, et 16 aastased (kaasa arvatud) ja nooremad on sellest vabastatud. Viisaametnik nõudis aga, et tuleb maksta, ka 16-aastase eest. Väsinud ja uues võõras kohas, ei jaksanud enam ka vaielda. Maksime ära. Tore oli see, et viisa eest olid valikus kõrvuti 50 USD, 40 EUR ja 35GBP. Ühegi ametliku kursiga need suurused omavahel ei suhestunud ega klappinud ja soodsaim oleks olnud maksa naeltes. Neid meil polnud, andsime 40 EURi, ikka veidi odavam kui 50 USD :). Hiljem taas hotellis üle kontrollides, selgus ikkagi, et Triinu eest poleks vaja olnud maksta. Põhimõtteliselt tehti ära. Aga mis seal ikka, vähemalt kohal ja seiklus võib alata.
Hotelli kaudu tellitud taksojuht oli sildiga "Missis Triinu Lamp" kenasti vastas, tervitas meid "Jambo!" tervitusega (kohalik tervitus) ning peagi ka kenasti hotellis. Alf, kes nädala jagu juba siin seigelnud, meid rõõmsalt kohaliku napsuga tervitamas. Muljete vahetus koos kohaliku napsuga (midagi viinataolist, aga päris normaalne) ja peagi ka ära magama. Ikkagi pea 20 h Tartust siia seigeldud ja suht sooda olek, sest eelmine öö on vahele jäänud. Toad. Keenia 3 *= meie x tärni. Puhas, aga väsinud. Vannitoas on vaid külma vee kraan. Sooja vett saad vaid duššist, mis on mingi jublakas seinal ja peaks tootma külmast veest sooja. Kas see ka toimib, pole veel katsetanud. Akendel ees ühekordsed klaasid, mis lasevad mõnuga tänavamüral toas kõlada. Samas pole hullu, väsimus on suur ja vajume rampväsinult unele. Homme avastame siis Nairobit ja plaanis on külastada ka kohalikku Kibera slummi. Head ööd!
 | ||
| Kohalik Keenia viin, millega Alf meid esimesel õhtul tervitas ja millega reisi jooksul kohtusime veel nii mõnelgi korral. Aitab ka kõhutõvede profülaktikaks ;)
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar