27.12 Reede - pealinn Jakarta

Veidi raske oli hommikul ärgata. Pool magamata eelnev lennuöö ja Eesti aja järgi kell 4 ärkamine, mis sest, et kohalik aeg on juba 9 hommikul. Suht korralik hotelli hommikusöök ja “jahile” s.t vaja muretseda homseks rongipiletid 500 km kaugusele Yogyakartasse. Tegelikult on juba ärevus hinges, sest internetist uurides näitas rongipiletite kohapealt 0 piletit. Äkki siiski rongijaama kassast saab midagi või saab selgust kust võib veel leida. Õnneks on rongijaam meie hotellist 20 min jautuskäigu kaugusel, seega hommikune jalutskäik lämbelt-niiskes linnas. Rongijaamas selgub tõsiasi, mida pole seda pole. Kõik piletid on meie soovitud, 28. detsembri kuupäevaks Yogijasse läbimüüdud. Öörongile veel üksikud kallid piletid (950 000ruupiat = 63 eurot nägu!)on, aga päevastele mitte. Kas veel üks pool magamata öö, loksudes rongis 8-9 h? Otsustame, et “Ei!” Internetist uurides leiame veel ühe rongivariandi, 2 km eemalt teisest rongijaamast peaks ka veel mingid rongid sinnapoole ühe ümberistumisega minema. Läheme siis uurime sealt. Jala? Kuramus, ümberringi suured magistraalid ja autode meri. Ülekäiguradu pea pole, vaata ise kuidas üle tee saad. Lihtsam liikuda tuk-tukiga. Neljakesi sellele (2,7 euri) ja järgmisesse raudteejaama. Kui esimene, Gambiri raudteejaam oli soliidne ja rahulik, siis teine, Pasar Senen oli tuntavalt rahvarohkem ja kohalikum. Pileteid? Lootusetu. Kassa järjekorras 70 inimest. Õnneks oli piletite info üleval ka ekraanil ning tuvastasime, meie suund taas meie soovitud kuupäeval läbi müüdud.  Selge. Plaan A kohaselt oleme Jakartas lõksus. Tuleb tekitada plaan B. Kas muudame kuupäevi ja jõuame päev hiljem Yogijasse? Ei. Tundub, et Jakarta on mõtetult suur linn ja siin ei viitsi kauem sitsida. Öörong sai ka juba maha laidetud. Bussiga? No ei riski. Kitsad ja autodest pungil teed. 500 km ehk min 14-15 h. Ei ahvatle. Seega jääb vaid siselend. Ja oh üllatust, võta pileteid, mis kellaajaks aga soovid. Naljaks. Rongid välja müüdud, aga lenda palju tahad. Ja kui hindu uskuda, siis rong meeleltult odavam ei ole. Rong Yogiakartasse u. 35 euri ja lennuk 50 euri. Rong 8,5 h, lennuk 1 h. Eks siis lendame, kui nad meid rongile ei taha. Kahju vaid, miks me päevarongile tahtsime, et osa Java saart rongiaknast jääb nägemata. 

Muidugi lennukipiletite ostmine osutus lõpuks ka oma 2 h internetiportaalides möllamiseks. Inks püüdis nii ja naapidi, ühes portaalis ja teises, mitme brauseriga, arvutiga ja telefoniga, ka läbi Eesti sõbra abiga, aga lennupiletite portaal (eDreams) keeldus makseid aktsepteerimast. Kui raha vastu ei võeta, ei anta vastu ka lennupileteid. Lõpuks meenusid reklaamid tänavalt ja kohalike soovitus, et siin kasutavad kõik hotellide, bussi-, rongi- ja lennupiletite broneerimiseks kohalikku portaali (tiket.com) ja see võttis meid kohe “omaks”. Uhh. Saame siit ikka tulema plaanitud ajal.

Jakarta. Suur, 22 milj elnikuga linn. Kesklinn puhas ja üsna roheline. Täis uusi klaasist pilvelõhkujaid ja sekka madalaid vanu kvartaleid. Seega kõike. Liiklus meeletu. Autodest üle paisutatud laiad tänavad. Jalakäiana pole kõige sõbralikum linn. Üle teede raske saada. Vähe ülekäiguradu ja nii mõnigi neist lõppeb kraavis või lillepeenras. Vaata ise, kuidas edasi saad. Ja need vähesedki ülekäigurajad on parajad teeületuse katsumused, isegi siis, kui sulle roheline tuli teed näitab ning autole punast. Ikka pead sa ettevaatlikult teele astudes kõvasti ka kätega vehkima:“näe ma tulen” ja siis ikkagi rollerite ja autoda vahel elu eest võideldes teed ületama. Mõnel pool on ka ilusaid laiu kõnniteid, siis nad kaovad. Suur osa kõnniteedest on enda alla vallutanud ka päevased kauba- ja söögiputkad, ning ka rollerite, motikate “parklad” ning sina ise pead ikka sõidutee servas endale teed leidma. 

Sellele vaatamata jätab (kesk)linn üsna meeldiva mulje. Vabaduse sammas koos pargialaga, mõned purskkaevud, kirik, mošee (sisse ei saanud, kuna käis meeste palvus), uued kõrghooned jne. Linn on suur ja palju poole päevaga vaadata ei jõua. Ka niiske lämbus tapab. Riided kleepuvad keha külge. Parem puhkame veidi hotellis, et õhtupoole veel veidi ringi vaadata ja ka ehk veidi poodidesse piiluda… Karta on, et täna me siia hotelli ka jääme. Vahepeal saabusid suured äikesepilved ja kella 16.30 alates on tulnud tihedat troopilist äikesevihma … eks näis kui pikalt annab. Hetkel on juba 18.45 ja sähvib ning ladistab armutult.

Troopiline äike, mis juba mitmendat tundi hotellitoa akna taga möllab.

Ülekäigu rada, kui seda õnnestub üldse leida, lõppeb kõrge äärekivi ja lillepeenraga :)

Kerjuseid Jakarta tänavatel me ei kohta, küll aga on linnatänavad koduks paljudele.
Kliima ka muidugi soosib sellist eluviisi, proovi sa meil ...

Indoneesia vabadusesammas Jakartas koos ümritseva kauni pargialaga ja taamal pilvelõhkujatega.

Esmasmulje Jakartast - ilus, puhas, roheline, moderne.