Aasia

Tänasega on siis jalg rohkem kui pooltel maailmajagudel maha saadud. Jäänud on veel Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Antarktis. Reisimine on tore, eriti kui seda saab korraga palju ja Eestis elamine seda pakub. Alustasime eile hommikul kella 7.00 Tartu-Tallinn täistunni bussiga, Tallinnast laevaga Helsingisse ja kui me olime juba 9 tundi reisinud, saime alles lendama. Loomulikult mitte kohe õiges suunas, vaid algatuseks Londonisse. Suur oli meie rõõm, kui London-Hongkongi lennul näitas ekraan öösel kella poole ühe ajal, et me lendame põhimõtteliselt üle Tartu. Lehvitasime siinkohal Märtenile, Triinule ja vanavanematele, tõdesime, et maakera on ümmargune, kuid mitte väga suure ümbermõõduga, kui 18 tunniga oled samas kohas tagasi, kust alustasid.

31 tundi non-stop reisimist ja Vietnamis kohal. No ei ole päris ümber nurga Eestist tulles, aga loodetavasti on seda väärt.11 tunnisel Hongkongi lennul saime teada, et piinamismeetoditest, kus inimesel üldse magada ei lasta, on järgmine see, kus magada lastakse istuvas asendis. Kui lennufirma oli välja reklaamitud viit tärni omavana, siis tärnid lõppesid kohe business klassist läbi jalutades. Kuigi pikk lend, siis istmed olid nagu tavalises Euroopa kahe tunni lennukis, kitsaste vahedega ja väga vähe allalastavate seljatugedega. Väsimus tegi õnneks oma töö, kaasa aitas öine aeg ja enamuse lennust ikkagi magasime maha. Kehvadele istmetele vaatamata oli personal sõbralik ja toit söödav ka tavareisijate juures. Coele valmistas suurima pettumuse aga õllevalik lendudel, lootes aasia lennufirmadelt saada mõnd eksootilist õlu, pakkus Cathay Pacific Londonist Hongkongi Carlsbergi ja Dragonair Hongkongist Hanoisse San Migueli.